Troopiline veepark ja luksuslik lõuna Vilniuses

 

Kui olime end Leedu pealinna juba sisse seadnud, siis võtsime plaani mitmeid lahedaid ägedaid tegevusi, millest just kõik teoks ei saanudki. Näiteks mõtlesime minna kajakiga Nerise jõele “öösõidule”, aga kajakirentija teatas meile sõiduvõimalusest ainult 20 minutit ette, nii et selleks ajaks olime juba muud plaanid ära teinud.

agevilniusepilt

Igatahes algas uus päev hommikusöögiga ühes vanalinna pitsabaaris. Heh, tegelikult sattusime sinna täiesti juhuslikult, kuna alguses plaanisime einestada ühes teises kohas, aga kaardimakset seal ei tuntud. Me ei plaaninud Leedu tripi näol just kolmanda maailma riigi külastamist, et enne reisi korralikult ainult sularaha kasutamise peale orienteeruda.

DSC06139

Seejärel jalutasime natuke vanalinnas ringi ja sõitsime bussiga Leedu (ja väidetavalt Baltimaade) suurimasse veeparki – Vichy Aquapark! See oli mõne kuu jooksul juba teine ägeda veepargi külastus, eelmine oli teisel pool Atlandi ookeani. Vichy veepargis oli päris palju erinevaid torusid, basseine ja muid atraktsioone. Vingete elamuste otsijatena proovisime üles leida veepargi vägevaima atraktsiooni, aga kahjuks oli see päeva alguses veel mõneks hetkeks suletud. Pole hullu, nii kaua sai lõbutsetud teistest torudest püssikuulide kombel nii üksi kui kaksi alla tulistatud.

DSC06144

Kõige kõrgematest torudest alla lastes peksis näkku päris suur veejuga ja hingata oli teiste torudega võrreldes üpriski keerukam. Karolin lõi ühest torust alla lennates pea päris kõvasti ära. Päeva edenedes saime katsuda rammu Yell of the Maori liutoru peal, mille puhul 10 sekundit enne lõppu  sai proovida kaaluta oleku tunnet, sest istumise all olnud kummirõngas lendas suurest hoost tingituna üsna kõrgele õhku. Kahjuks sees ei lubatud eriti pilte teha, nii et jäädvustus laste mänguväljakute alast oli parim, mida siia blogisse üles saab panna!

DSC06152

Saunasid oli Vichy’s päris palju ja kõikvõimalike eri temperatuuride, aurude ja aroomidega. Kui olime juba tükk aega saunatanud ja vahepeal vabalangemisega vettehüppeid teinud, siis oli kätte jõudnud broneeritud kalamassaaži aeg. Oi-oi-oi, kui naljakas see oli alguses! Kalad tegid jalgadele korraliku kõdirünnaku ja esimesed viis minutit ei suutnud meist kumbki naeru pidada! Kokku kestis see kohtumine jalgu puhastavate ja terapeutidena käituvate kaladega kuskil paarkümmend minutit.

DSC06153

Pärast veepargis möllutamist läksime Vapianosse, kus oli väga hubane istuda, kuna võtsime istekohad täitsa kamina juurde. Tellisime mõlemad pastad, kusjuures ei saa mainimata jätta, et Tallinnaga võrreldes olid toidud parajalt odavamad. Aga sama head!

DSC06183

Järgmisel päeval ronisime kindlusesse, kust nägi päris kena vaadet tervele linnale! Ilusaid vaateid saatis päris vali tuul. Kindluses sees oli kunstinäitus, mida me pikalt vaatama ei jäänud. Seda kindlust “valvas” kurja olemisega tädi, kes meid tahtis alguses kuu peale saata, kuna arvas, et me polnud veel pileteid lunastanud (kuigi tegelikult olime ikka küll!).

Pärast kindlust oli mõte üles otsida ühe moodsa kunsti/performance koha, millele Vilnius Card omanikena (äge asi, sellega saab paljudesse muuseumitesse odavamalt või tasuta sisse, lisaks ühistranspordiga sõita) oli prii sissepääs. Kohale jõudes leidsime eest tühja ja kõleda kontoriruumi, mille keskele oli seisma pandud televiisor. Uks oli kinni, nii et olime sunnitud ilma kultuurielamusteta edasi kõmpima. Pätid, sellised! : )

DSC06208

Aga kuhu edasi? Bussipeatuse juures seistes märkas Karolin silmanurgast, et seal samas oli genotsiidiohvrite muuseum. Mõeldud-tehtud! Läksime asja uurima ja selgus, et muuseumi keldrikorrusel võis näha erinevaid ülekuulamis- ja vangiruume. Need oli ikka kramplikult kitsad ja sünged. Ülejäänud korrustele oli üles pandud killukesi elulugudest, memuaare, fotosid jne. Kõikide uurimiseks aega ei jäänudki, kuna kätte jõudis muuseumi sulgemisaeg.

DSC06269

DSC06268

DSC06264

Ei-ei, pealkirjas lubatud maitseelamused ei piirdunud itaallasi ahhetama paneva Vapianoga. Mamma Mia, kuidas saab sellist kiirtoitu pastaks nimetada!! Viimase Vilniuse päeva lõunat sõime kesklinnas uhke arhitektuuriga Kempinski 5* hotellis, millest võib allpool näha ühte Instagrami jäädvustust.

See oli väga maitsev, põhiroogade kõrvale valati Proseccot ja magustoiduks sõime India-Tai köökidest inspireeritud puuviljarohket maiusrooga. Kui keegi otsib Leedu pealinnast tavapärasest erilisemat toiduelamust, siis restoran Telegrafas on väärt külastamist!

Vahepeal põikasime sisse linna ühte põhilisemasse vaatamisväärsusesse, milleks on suur, uhke ja valge katedraal. Seest leidsime palju pühapilte ja uitama läinud õhupalli!

DSC06214

DSC06215

Õhtu veetsime teises riigis! Ei, me ei võtnud spontaanselt lennupileteid kuhugi naaberriiki, vaid hoopistükkis läksime Užupio Vabariiki, mis asub Vilniuse äärelinnas. See pole küll päriselt autonoomne vabariik, pigem on tegu kunstnike, hipide ja loomeinimeste piirkonnaga. Tänavale on üles pandud nende “põhiseadus” paljudes erinevatest keeltes.

DSC06275

DSC06280

DSC06281

See on Vilniuse piirkond, kust tänavatelt võib leida väikeseid butiike, pudi-padipoode, pisikesi kunstigaleriisid ja hubaseid kohvikuid-restorane. Just selles kohas hakkasime Vilniusega hüvasti jätma, jalutades pärastpoole üle jõe tagasi hotelli poole. Vilnius pole küll Eestist meeletult kaugel, nii et seal on üht-teist tuttavlikku (alates Maxima poodidest, lõpetades mõne arhitektuurilise piirkonnaga), aga samas on siiski see linn teistmoodi. Pakub palju avastamist! Karolin oli oma suure Eurotripi käigus Vilniuses juba enne ühe korra käinud, nii et talle tulid mitmed kohad üsna tuttavlikud ette. Mulle oli see täiesti uus linn, viimane “vallutamata” Balti riikide pealinn! Kui Leedust rääkida, siis eelnevalt olin ainult veerand tundi Kaunases (vist?) passinud, et ühelt bussilt teisele hüpata.

Tegelikult mahtus veel nende intensiivsete päevade hulka hullunud teadlase kabinetist põgenemine, aga sellest kirjutame elamuste rubriigis lähemalt!