Külmal talvel Mona Lisal ja sarvesaial külas

 

Alustaksin seda postitust Audrey Hepburn`i tsitaadiga “Paris is always a good idea”. Esimest korda Prantsusmaad talvises Pariisis tundma õppides ei saanud ma aga kohe kuidagi nõustuda. Väga odavaid lennupileteid krabades ja jaanuarikuist pakast mainivaid foorumipostitusi lugedes pühkisin mure ilma pärast oma meeltest kaugele eemale. Mõtlesin, et Eestis on sellel hetkel kohe kindlasti külmem ja seega ei tohiks pakane Tulede linnas liigselt ebameeldivusi tekitada. Muidugi võin süüdistada oma veidi liiga kevadist riietust, aga väga suur osa meie reisil oldud ajast oli toonitud külmast, jäisest tuulest ja külmunud varvastest. Soe riietus ( talvemantel, kindad, sallid, mütsid, villased sokid ) on jaanuarikuises Pariisis ainuõigeks stiilinõudeks. Ka päike ei näidanud meile oma soojendavat palet rohkem, kui lahkumisepäeval paariks tunniks. Mulle tundub, et on linnad, millele sobib sompus ilm ja linnad, mis ärkavad ellu ainult päikesevalguse käes. Minu arvates on Pariis neist linnadest viimane. Samas läbi kerge tusa külma ilma pärast võtsime linnast siiski viimast!

Ööbimiskoha saime Pariisi lähistel asuvas elurajoonis. Linna sõit võttis metrooga umbes 30 minutit, ümbruskond oli turvaline ja turiste ei kohanud me selles kandis ühtegi. Lisaks oli meie korteri vahetus läheduses hiiglaslik supermarket, kust hõrgutavate hommiku- ja õhtusöökide tarbeks toitu koju tassisime. Korter oli hubane ja stiilne. Samuti oli see üks odavamaid majutusi, mis meil Pariisis leida õnnestus. Ööbimispaiga leidmiseks kasutasime AirBnb`d, millest (ja muudest saitidest, kust häid pakkumisi võib leida ) saab lähemalt lugeda siit!

DSC06307

DSC06311

 Klassikaline hommikusöök prantsuse moodi

Esimesel hommikul otsustasime külastada Louvre`i. Järjekord oli tänu jaanuarikuule lühem, kui ette kujutasime. Väga lahe oli seista klaasist püramiidide keskel ja paigutada ettekujutustes ennast iidsete müsteeriumide toimumispaigale (aga võibolla ma olen lihtsalt liiga palju Dan Brown`i lugenud). Meil õnnestus gruppide jaoks mõeldud sissepääsust gruppide nappuse tõttu ennast kiirelt sooja smuugeldada. Muuseum oli hiiglaslik ja orienteerumine küllaltki keerukas. Otsustasime kõigepealt üle vaadata Louvre kõige populaarsemad eksponaadid, millest üks on kindlasti kõigile tuntud daam, Mona Lisa.

Jalutuskäigul  Louvre`s

20150121_132422

Mona Lisa juurde jõudes oli tunne, nagu oleks kõndinud sisse rokk-kontserdile. Maal ise on pisikene, peidetud ära kuulikindla klaasi taha. Maali ees olid inimesed nagu kilukarbis, kõigil fotokad, ipäädid ja telefonid käes, et jäädvustada jäädvustus daamist.

20150121_142403

Louvre`st väljudes märkasime Eiffeli torni tippu ja otsustasime legendaarse vaatamisväärsuse poole jalutama hakata. Tee peale jäi ette Pont des Arts, mis on jalakäijatele mõeldud sild. Kõik silla käepidemed on paksult täis tabalukke ja silla alune vesi kihab vooluga igaviku poole saadetud võtmetest. Huvitaval kombel pole tegu pariislaste enda traditsiooniga. Lukkude paigaldamine sai alguse 2008ndast aastast, kui romantilisel reisil olevad turistid lukke silla külge kinnitama hakkasid. Pahameelt valmistab selline tegevus paljudele osapooltele. Nimelt häirib see looduskaitsjaid Seine jõe reostuse suurendamise pärast, samuti muudab lukkude koormus sillakonstruktsiooni nõrgemaks. Selletõttu peavad Pariisi korrakaitsjad lukke pidevalt eemaldama.

Tuli välja, et alguses lühikesena näinud teekond venis meeletult pikaks. Eiffeli torn tuli küll aeglaselt lähemale, aga pakasega jalutamine ei pakkunud suurt naudingut. Viimaks jõudsime siiski Eiffeli kõrvaltänavasse!

Jalutasime torni ümbruses ja imestasime, kuidas kirjelduse järgi turistidest kihav linn südatalvisel tööpäeva õhtupoolikul mahajäetuna näib.

Rahakott sai kergendatud ja kõht täidetud Eiffelile lähedases aasia toidu restoranis. Peale rammusat sööki heitsime pilgu peale tuledes tornile.