Hedvig Vahlberg: hõljudes läbi õhu Uus-Meremaal

Uus-Meremaa plaani suhtuti hästi
Sõbrad olid positiivselt üllatunud. Mõned olid kurvad, et lähen nii pikaks ajaks ära, aga peamiselt oldi ikka õnnelik minu üle. Mõned viskasid paar lambanalja ja et kas kaugemale ei tahtnud minna vahetusaastale. Paljud ütlesid, et väga vinge riigi oled valinud. Pere oli alati toetav olnud, ainult vanavanematele pidi pikemalt selgitama miks ma seda teen ja kuhu ma lähen.

Uus-Meremaale jõudes üllatas…
Arhitektuur. Mäletan, kui esimest korda enda kodulinna peatänavale sisse sõitsin, oli ikka täitsa teine vaatepilt. Majad on lühikesed ja üksteise kõrvale ritta seatud nagu karbikesed, lisaks loomulikult moodsam arhitektuur riigi nooruse tõttu. Minu hostvanemate kodu on 70 aastat vana ning seda peetakse väga vanaks majaks Uus-Meremaal. Aga samas polnud seda Eesti karpelamu tunnet, palju kodusem. Hiljem ringi reisides sain aru, et sellised on ilmselt ainult väiksemad linnad. Aucklandis on tugev kõrgelamute kultuur ja Wellingtonis ning Christchurchis leiab ka vanema välimusega maju. Koolivorm oli ka alguses üllatus. Polnud sellega üldse harjunud ja pole tänase päevani selle fänn, kuigi näen selle kandmise plusse ja miinuseid.

Maavärinate suhtes kindel!
Ma elan põhjasaarel Hamiltonis, mis on suuruselt neljas linn. Asub Waikato regioonis, mida peetakse kõige maavärinakindlamaks. Waikato püsib ka kõige kauem roheline. Hamiltoni rahvaarvuks on umbes 150 000 inimest. Linnas on ülikool ja läbi linna jookseb jõgi.

Mida teha Uus-Meremaal?
Kindlasti minge lõunasaarele, sealne loodus on hingemattev. Iga nurga taga on järgmine pilti vääriv vaade. Minu lemmikuteks olid Queenstown, Milford Sounds enda fjordidega ja Able Tasman National Park, kus on väga hea kajakkidega aerutada. Kindlasti soovitan ka midagi ekstreemset teha. Benji hüpe sai sellelt maalt alguse ja on tõesti väärt enda hirmude ületamist. Väga vinge on ka Black Water Rafting Waitomo koobastes, kus näeb isegi helendavaid jaaniusse. Ja kui on aega, siis minna kohalikku kauplusesse ja osta Whittaker’si šhokolaadi (võin tõdeda, et võistleb Kaleviga!) ja Pineapple Lumpse.

Kustumatu ekstreemelamus
Käisin Queenstownis benji hüpet tegemas. Kõrguseks oli 43 meetrit, Kawaru bridge bungy jõe kohal. Mäletan seda väga selgelt.
Kõhus on liblikad kui kõnnin silla keskele. Mind tervitab väga soe ja jutukas töötaja, kes paneb esimesed kaitserakmed külge. Küsib, kust ma tulen ja kuuldes, et Eestist, ütleb, et polegi veel ühtegi Eesti inimest hüppamas näinud enda 2 kuu jooksul, mis ta on seal töötanud. Seejärel lähen istun maha ja minu jalgade ümber seotakse järgmised rakmed. Räägin töötajatega rahulikult elust ja ilmast ja juba on meelestki läinud, et kohe hüppan pea ees tundmatusse. Seejärel kästakse püsti tõusta ja täpselt astme ääre juurde hüpata. Vaatan all ja kõhust algab metsik hirm mis liigub vaikselt pähe. Ütlen meestele suures paanikahoos, et ma ei saa sellega hakkama. Nad ainult naljatavad ja ütlevad, et ilusti saad, pole midagi hullu. Järsku kuulengi – kolm, kaks, üks. Hüppan. Ei osanud midagi muud teha. Hõljun läbi õhu ja kõhus on maailma kõige vingem tunne. Mõnekümne sekundi pärast ongi juba kõik läbi ja mind tervitavad järgmised lahked töötajad, kes võtavad rakmed seljast ja ütlevad, et nad pole väga pikka aega ühtegi eestlannat näinud hüppamas. Trepist tagasi üles joostes on ainuke mõte, millal järgmise hüppe saaks teha.

Poisid ja tüdrukud hoitakse lahus
Käin tüdrukutekoolis viimases klassis. Väga tavalised on single sex koolid ning pea igas koolis kantakse koolivormi. Koolipäev algab 8.45 ja lõpeb 15.15. Päevas on 5 tundi lisaks õppealajuhataja tund (20 min), hommikune söögipaus (25 min) ja lõuna (45 min). Lõuna võetakse ise kaasa, koolis on ainult puhvet. Iga aasta alguses valivad õpilased endale 6 ainet, mida nad õppima hakkavad. Erinevatel vanuseastmetel on kohustuslikud ained. Matemaatika ja inglise keel on kohustuslikud kuni viimase aastani, mil saad kõik ained ise valida ja võtta ainult 5 ainet soovi korral. Kuues aine jääb sel juhul vabaks, mida kasutatakse õppimiseks. Ainete valik on suur. Sel aastal võtsin draama, muusika, inglise keele, keemia, välis-kehalise, ajaloo. Kehalisi on mu koolis umbes 5. Välis-kehalises käiakse näiteks matkamas, mägironimas, kajakiga sõitmas, surfamas jne. Olen aru saanud, et sport on väga tähtis kiivide elus. Kui laps on väike, siis kindlasti harrastab ta ühte või mitut spordiala. Igas koolis pakutakse kõiki aineid, ei toimu spetsialiseerumist nagu Eesti gümnaasiumites. Kooli alustatakse 5-aastasena ja kokku on 13 aastat, millest viis on Eesti mõistes gümnaasium.

Vajuta siia, et vaadata Hedvigi Instagrami!