See hetk, kui oled esimest korda elus Times Square’l

Metroo pealt maha astudes saime kohe aru, et oleme jõudnud otse New Yorgi südamikku. Meie ümber kihas inimestest ja autodest. Edasi liikumiseks pidime end inimmasside vahelt läbi suruma. Järsku märkasime enda ümber ekraane ja kirevaid silte – olime jõudnud Times Square`le.

Värvilised reklaamid ja rahvamassid

Tänavad olid autodest ja inimestest ummistunud, Ameerikasiseseid turiste oli nii palju, et tundsime ennast nagu friikartulid pakendis.  Mina tormasin kohe uusi poode avastama, sest eeldasin (ja õigesti eeldasin ka) et USA`s on kaubad odavamad. Kui kihavalt tänavalt riidepoodi jõudsin tervitas mind meeldiv ruumikus. Otse Manhattani keskmes asus ostma kutsuva muusikaga, kreiside soodukatega, 6korruseline pood!

Samal ajal läks Robert Broadway piletite kohta uurima. Selgus aga, et kuivõrd reisisime tipphooajal olid peaaegu kõik kohad välja müüdud, eksisteerisid vaid piiratud nähtavusega üksikud kohad erinevates saali nurkades. Nutikas oleks pilet enne reisi netist ära osta, sest on olemas erinevad veebilehed, kus pileteid hea õnne korral väga soodsalt võib leida. Kuna meil oli new Yorki juba üks modernse teatri etendus planeeritud ei lasknud me oma päid norgu.

Edasi soovisime minna Central Parki. Kuna meil ei olnud selleks hetkeks veel kaarti, läksime esimesse ettejuhtuvasse lukshotelli. Kõndisime sisse Times Square kõrval asuvasse Sharatoni ja hakkasime tähtsa näoga concierge`lt kaardi ja pargi asukoha kohta küsima.  Kümne minuti pärast olime juhiste ja paberist teejuhi võrra rikkamad.

Central Park on hiigelsuur! Ühest otsast teise kõndimine võib võtta aega 4 tundi! Pargis on jooksurajad, loomaaed, tiigid ja metsa meenutav looduslik The Ramble.

Ümberringi võis rohualadel märgata newyorklasi, kes päikest nautisid või näiteks pesapalli mängisid.

Eriti lahe oli pargi keskel asuv tiik, kus sai aerupaadiga sõita. Tiigi kõrval oli ka paadimaja, kus asus hubane restoran. Mind üllatas meeletult see, et koos paatidega ujusid tiigis ka kilpkonnad!

Lennukis veepuuduse käes vaevaldes olime ära otsustanud, millistes söögikohatdes USA`s kindlasti söömas tahame käia. Usun, et see ei tule kellegile üllatuseks, et peaaegu kõik neist kuulsatest gurmee-elamustest olid rämpstoidukohad. Selleks õhtuks oli meil isu KFC järele. Suundusime metroosse, sõitsime SoHo poole eeldades, et seal on kindlasti olemas see, mida otsime. Selgus aga, kuulsat kanatoidukohta seal ei ole ja üks kohalik töömees juhatas meid hoopis Popeyes`isse.

Selle kanaportsuga lõpetasimegi oma õhtusöögi ja suundusime kodu poole.