Kui paberid on veel lennukis täidetava kombe järgi korras, tasub need üle vaadata enne väravasse minekut. TravelOffPath kirjutab, et viis sihtkohta on 2026. aasta alguses läinud üle kohustuslikule digitaalsele sisenemisloale või saabumiskaardile ning ilma selleta võib lennufirma lihtsalt pardale mitte lasta.

Üks karmimaid muudatusi puudutab Suurbritanniat: alates 25. veebruarist peavad viisavabalt reisivad inimesed, sealhulgas USA kodanikud, taotlema Electronic Travel Authorizationi enne Londoni või muu UK sihtkoha lennule minekut. Luba tuleb vormistada ametlikus valitsuse äpis või veebis, see seotakse digitaalselt passiga ja kehtib kaks aastat, kuid kui check-in’is seda pole, ei aita ka kõige kindlam nägu. TravelOffPathi ülevaates on kirjas, et soovitus on taotleda luba vähemalt kolm päeva enne lendu.

India lõpetas 1. aprillil paberil saabumiskaardid täielikult ja nõuab nüüd kõigilt välismaalastelt, et nad sisestaksid kuni 72 tundi enne maandumist veebis reisiandmed, passiinfo ja kohaliku aadressi. See on eraldi nõue India e-viisast, mida tuleb endiselt enne lendu küsida. Lõuna-Korea läks sama teed 1. jaanuaril: seal tuleb täita digitaalne saabumiskaart, mis asendab vanad kollased tollilipikud, ning andmed tuleb esitada kuni kolm päeva enne saabumist.

Ka Kariibi mere poole mineja ei pääse enam pliiatsi ja lauatasku abil. Trinidad ja Tobago käivitas 17. märtsil kohustusliku veebiplatvormi, kuhu tuleb 72 tunni jooksul enne reisi laadida passi fotoga leht, lennuandmed ja e-posti aadress. Grenada tegi sama 2. märtsil ning nõuab samuti passi koopia, majutuse ja tolliandmete sisestamist 72 tunni aknas enne lendu. Mõlemas kohas antakse pärast kinnitust digitaalne kood või kviitung, mida tuleb piiril näidata.

Euroopas on samal ajal käima läinud Schengeni uue piirisüsteemi EES esimene etapp, mis kogub piiril näo- ja sõrmejäljeandmeid ning valmistab ette ETIAS-loa tulekut hiljem sel aastal.