7 levinumat reisikindlustuse küsimust
Vastame seitsmele kõige levinumale reisikindlustust puudutavale küsimusele. Kui tunned, et konkreetsele küsimusele jäi vastamata, siis anna kommentaarides teada ja leiame koos lahenduse!
Mis tõstab reisikindlustuse hinda?
Reisikindlustuste hinda tõstavad erinevad lisad. Kui võtame reisikindlustuse aluseks vaid tervisekindlustuse, siis on võimalike lisade hulgas reisitõrke- ja pagasikindlustus, ohtliku töö tegemise ja ekstreemsete spordialade lisakaitse ning muud ekstrad. Samuti sõltub hind reisipiirkonnast, näiteks paljude firmad teevad vahet maailmal ilma USA, Kanada ja Austraaliata ning maailmal koos nende riikidega. Nimelt on eelmainitud riikides arstiabi keskmisest kallim, mis võib tuleneda nii tööjõu maksumusest kui meditsiinitöötajate poolt tellitud uuringute rohkusest.
Kuidas erineb reisikindlustuse hind vanuse põhjal?
Tavaliselt on kõige odavam reisikindlustust hankida keskeltläbi 19-60-aastastele reisijatele. Lastele ja pensioniealistele on reisikindlustus kallim, kuna kindlustusseltsid on kindlaks teinud, et nendega võib suurema tõenäosusega midagi juhtuda.
Kui kiiresti peaks juhtumi korral kindlustusega ühendust võtma?
Nii kiiresti kui võimalik! Kui tegu on haiglaarvete puhul väiksemate summadega, siis tavaliselt peab ise nende eest alguses tasuma ja alles hiljeb kannab kindlustusselts raha pangaarvele üle. Samas suuremate väljaminekute puhul toimub maksmine koheselt koostöös konkreetse firmaga.
Kui mul on Euroopa ravikindlustuskaart, siis pole enam reisikindlustust vaja, eks?
Kohe kindlasti on vaja reisikindlustust, sest Euroopa ravikindlustuskaart annab vaid Euroopa Liidu riikides õiguse saada konkreetse riigi kodanikega võrdväärselt arstiabi. Selle kaardiga pole võimalik ravikulusid katta või muid toiminguid teha!
Milliseid kindlustusjuhtumeid tavaliselt ei kaeta?
Kõik oleneb konkreetsest kindlustusest, ent erinevate pakkujate reeglitega tutvudes selgub, et tavalisemad juhud on järgnevad.
- Vaktsiinid ja muud kaitsepookimised
- Suguhaigustega seotud kulud
- Sportimise käigus tekkinud õnnetused (seda saab enamasti lisaraha eest)
- Raseduse ja sünnituse käigus tekkinud kulud
- Kahjud, mis tulenevad psühholoogilistest või psühhiaatrilistest teguritest (näiteks skisofreenia või depressioon)
- Ohtliku töö käigus juhtunud õnnetuses (selleks on ohtliku töö lisakaitse)
Miks tasub üldse reisikindlustust sõlmida?
Viimastel aastatel on Eesti meediast läbi käinud mitmeid juhtumeid, mis illustreerivad suurepäraselt, miks on vaja enne välisreisile suundumist kindlustusleping ära sõlmida.
Ekraanitõmmised Postimehest
Kas mulle makstakse kõik kinni?
Nii mõnegi reisikindlustuse pakkujal on pagasikindlustuse võtmisel määratud omavastutuse summa. See tähendab näiteks seda, et kuni 20 euro või 30 euro ulatuses pead kulud ise tasuma ja sellest üle läinud summa eest vastutab juba kindlustusselts. Samas leidub isegi selliseid pakkumisi, millega on võimalik tervisekindlustuse sõlmimisel määrata soovi korral omavastutuse summa, misjärel sinu esialgselt tasutav rahasumma väheneb. Siiski on üldjuhul tervisekindlustusega õnnetuse korral tulemus see, et kindlustus maksab kõik ise kinni.
NB! Kõige tähtsam kindlustuslepingute sõlmimise juures on konkreetse kindlustusseltsi reeglite, eeskirjade ja eranditega tutvuda. Vastasel juhul võib ette tulla halbu üllatusi.
