Prantsusmaal on tõusnud chikungunya viiruse juhtumite arv, mis on äratanud reisijate ja tervishoiutöötajate tähelepanu kogu Euroopas.
See ähvardava ja päris võõramaise nimega viirus, mida levitavad sääsed, võib põhjustada tugevaid liigesevalusid ja palavikku. Mida see reisija jaoks tähendab ja kuidas end kaitsta?
Uudisteportaal independent.co.uk toob välja, et chikungunya viirus on tavaliselt seotud troopiliste piirkondadega. Aga… tänavu on Prantsusmaal registreeritud mitmeid uusi juhtumeid, mis seostuvad peamiselt lõunapiirkondadega nagu Provence ja Côte d’Azur!
Viiruse levik Euroopas on seotud sääskede laienemisega soojematesse piirkondadesse, mis muudab olukorra eriti teravaks just suvise reisihooaja eel.
Chikungunya – kas see on uus reisioht Euroopas?
Chikungunya viirus levib peamiselt Aedes-sääskede kaudu, kes on aktiivsed päeval ning suudavad viiruse inimesele edasi anda juba nakatunud sääskedelt.
Haiguse sümptomid algavad tavaliselt 3-7 päeva pärast sääsehammustust ja hõlmavad kõrget palavikku, tugevat liigesevalu, peavalu, väsimust ning mõnikord ka löövet.
Kuigi surmajuhtumeid on harva, võivad sümptomid kesta nädalaid ning mõnel juhul ka kuid, mis teeb sellest tõsise terviseriski.
Prantsusmaa tervishoiuametid on hakanud reisijaid hoiatama ning soovitavad võtta kasutusele sääsetõrjevahendid, kanda kaitseriideid ning vältida õues viibimist sääskede aktiivseimatel aegadel.
See on oluline teadmine ka Eesti reisijatele, kes plaanivad suvel külastada lõunapoolsemaid sihtkohti Euroopas.
Kuigi Prantsusmaa ei ole traditsiooniliselt tuntud chikungunya leviku piirkonnana, näitab viiruse levik, et kliimamuutused ja globaalne reisimine muudavad viirushaiguste levikut üha keerulisemaks.
Lisaks on oluline mõista, et praegu ei ole chikungunya vastu veel vaktsiini, mistõttu on ennetusmeetmed ainus kindel kaitse.
Reisijatele soovitatakse kindlasti vältida sääsehammustusi, eriti kui nad viibivad looduslikes või ääreala piirkondades, kus Aedes-sääsed võivad olla aktiivsemad.
Järjest laienev sääskede leviku ala Euroopas seab küsimuse: kas peaksime hakkama rohkem mõtlema ka siinsetele viirushaigustele, mis varem olid seotud vaid kaugete maadega?
