2500 trepiastet 24 tunniga I
Lummavad vaated, ootamatud stseenid otse elust ja palju avastamisrõõmu – kõik need ühe päevaga tehtud tuhanded sammud olid seda väärt! Aga alustame algusest. Päeva sai alustatud tavalisest varasemalt, kuna sihtpunktiks oli võetud tunniajase sõidu kaugusel asuv Capo Caccia. Esimese asjana bussist väljudes võttis pahviks kõrgelt mäelt avanev vaade, see sama, mida võib ülemiselt pildilt näha. Kopsud täis värsket hommikust õhku hakkasime mööda treppe allapoole kulgema. Olime ühed esimesed, kes treppe vallutama asusid. Meie ees oli vaid üks vanemas eas Rootsi abielupaar, kes jõudsa tempoga allapoole sammusid.
Kaugelt vaadates oli tunne nagu kaljuseina äärde oleks rajatud Suur Hiina müür, mis lookles vaikselt, aga järjekindlalt lõpliku sihtkoha poole.
Allapoole vaadates võis näha sügavsinist merd ja vahuseid laineid peksmas vastu kaljut.
Kaljusse rajatud rada suundus merele aina lähemale ja lähemale. Lõpuks leidsime eest kitsa sissepääsu, kust läbi ronides jõudsime sihtpunkti.
Capo Caccia, see pole ainult kaljud ja eepiline teerada, vaid sajad aastad tagasi avastatud ning merejumal Neptuni järgi nimetatud koopad. Iidsed stalaktiidid ja stalagmiidid, vägevad looduslikult tekkinud “saalid” ja põnevust pakkuvad käigud.
Tagasi maa peale jõudes oli päike juba kõrgel ja ümberringi avanesid vaated, mille peale hispaanlased buena vista hüüataksid!
Aga esimesed tuhatkond trepiastet olid ainult soojenduseks ülejäänud päevale. Ees ootas Bosa muinasjutuline vanalinn, mäekünkal asuv kindlus ja palju kõrgustesse ronimist. Järgmise korrani!
