Itaalia toit, mu arm!
Traditsioonilised kiviahjust tulnud pitsad, kurku kõditavate mullidega prosecco, väärikas veinikelder ja üllatusi pakkuv pisike küpsisetehas. Seda kõike ja palju muud kogesime ühe õhtu jooksul Rooma eripärases Trastevere linnaosas. Ette sai võetud suur ringkäik avastamaks Itaalia toidu- ja joogikultuuri. Ühe meeldejääva ja elamusterohke õhtupooliku käigus külastasime tervelt seitset erinevat kohta, mida ühendavad maitseelamustest ja hubasest õhkkonnast saadavad naudingud. Ette ruttavalt ei saa mainimata jätta, et just Trasteveres sai maitstud siiamaani parimat Itaalias pakutud jäätist (gelato on Itaalias kuum teema)!
Meeleolukas ringkäik algas Tiberi saarelt, mis on üks kahest Roomat läbival jõel asuvast saarest. Sildade abil linnaga ühendatud mõnusa atmosfääriga saarekeselt liikusime kohta nimega Da Enzo al 29. Kihiseva prosecco kõrvale sai maitsta üht nende firmarooga – küpsetatud artišokki. Tõeliselt eheda sisekujundusega restoranis oli vahva melu ja jutuajamised. Öeldakse, et kui keegi sooviks Roomas restoranistseeni filmida, siis just see oleks sobiv koht.
Jahuvabad küpsised on vähim eriline asjaolu selle biscottificio (küpsisetehas) pagariäri juures. Pisike pagariäri on tegutsenud üle sajandi ja praegu toimetab seal korraga tervelt kolme põlvkonna naispere! Nad valmistavad oma pisikeses “küpsisetehases” hulgaliselt isemoodi maiustusi, biskviite ja küpsiseid. Tänasel päeval kasutab tegus pere sama küpsisemasinat, mis oli nende edu pandiks 1950ndatel. Peab tõdema, et küpsiseid maitstes polegi võimalik aru saada, et nende valmistamisel pole kasutatud jahu ega võid.
See oli restoran koos veinikeldriga, kus leidub üle 5000 pudeli veini, mis pärinevad maakondadest üle terve Itaalia. Ei saa mainimata jätta, et kelder on vanem kui Colosseum! Väikese veinikoolituse raames oli võimalik degusteerida erinevaid aastakäike ning kõrvale pakuti pikantseid suupisteid. Nende hulgas oli pühvlipiimast valmistatud mozzarella ja eriliselt hästi maitsevad bruschettad. Kusjuures seal pakuti juustu, mis pärineb ainult kolme lehmaga farmist. Kogu tähelepanu on eranditult suunatud just neile õnnelikele lehmadele, kes kogevad igapäevaselt erilist hoolt. Pidavat piimale ja valmistatud juustu maitsele hästi mõjuma, ei saa just vastu vaielda!
Itaalia toidukultuuri juurde ei käi kohe kindlasti McDonalds, Burger King ega muud läänemaailma kiirtoiduketid. Siiski võib külastatud deli nimetada itaallaste Subway’ks. Nimelt müüakse Antica Caciaras palju erinevaid juuste, salaamisid, sinke, oliive ja muid delikatesse. Paljud kohalikud ostavad samast kohast pika saia ja paluvad müüjal koha peal selle lahti lõigata ning sinna vahele erinevaid võileivakatteid lisada. Kindlasti maitsvam kui Subway ja tooraine ei tule Poolast!
Ajalooliste piltide ja mälestustega dekoreeritud koht oli kunagi filmiprodutsentide, lavastajate ja näitlejate meka. Tänapäeval on see lihtsalt restoran, kus pakutakse suurepärast pastat ja muid itaaliapäraseid roogi. Meil oli võimalus proovida viite erinevat pastat, näiteks basiiliku-kirsstomatitega, parmesani-peekoni-koorekastmega ja Porcini seentekastmega. Kõrvale pakuti karahvinidega häid veine.
Pitsa on tõeline itaalia toit! Enne piirkonna ühe parima pitsa proovimist käisime telgitagustes, kus meid tervitas lõbusas tujus üleni jahune vanamees. Seal ei valmistata mitte eeskätt ülejäänud maailmale tuntud ümmargusi pitsasid, vaid hoopiski pikki neljakandilisi ahjuroogi. Neid lõigatakse klientidele omakorda väiksemateks tükkideks. La Renellas kasutatakse pitsaahjudes tule tegemiseks sarapuupähklite koori, mistõttu omandavad valmistatud pitsad erilise aroomi. Itaallastel on kombeks süüa pitsat vaid õhtusöögiks. Põhjus on lihtne – ahjul läheb soojenemiseks palju aega. Täiuslik temperatuur on 485º C. Ükski tavaline köögiahi sellise temperatuurini ei jõua! Kütmine on aega ja pingutustnõudev tegevus, seega ükski restoran lõunaajaks ahju sööjaks ei köe. Pitsat saab tellida alates kella poole üheksast õhtul.
Kuidas saab nii häid jäätiseid üldse olemas olla? Fatamorganas valmistatakse kõiki jäätiseid ilma kunstlike lisaaineteta ja see võibki olla üks põhjus, miks kõik järgi proovitud külmad maiuspalad niivõrd hästi maitsesid. Kahe peale proovisime mitmeid erinevaid – rum & coconut, mint & chocolate, ecuadorian chocolate jne. Võrreldes tavaliste söödud kohalike jäätistega oli neil nii intensiivne ja “päris” maitse. Šokolaadi-piparmündijäätis maitses täpselt nagu omaenda aiamaalt korjatud piparmündist keedetud värske tee koos suussulava šokolaadiga, aga seda kõike jäätise kujul. Kohalik toiduguru seletas ehtsate ja “feik” jäätiste vahet, mis andis palju uusi teadmisi toidumaailmas orienteerumiseks. Muuhulgas on “feik” jäätised kõik need, mille värv pole looduslikult erk või mida üldse ei eksisteerigi. Näiteks puhas sidrunijäätis peaks olema valget, mitte kollast värvi.
Kõiki siin üles loetletud kohti julgeme järgmiseks Rooma reisiks soojalt soovitada. Lisaks sellele on võimalik osa võtta toidutuuridest, mille kogemusest inspireerituna on käesolev lugu kirjutatud. Vaieldamatult parim korraldaja on Eating Italy Food Tours. Ülejäänud Roomaga võrreldes on Trastevere eripärasem piirkond. Seda nii atmosfääri, arhitektuuri kui kohalike identiteedi poolest. Trasteverelased tunnevad end roomlastega võrreldes teistsugusena ja tahaksid end näha pigem väikese küla elanikena.
Aga millised on Sinu kogemused itaalia toiduga?
