EESTI PERE REISILUGU: lendasime Tallinnast Jordaaniasse 40 euroga
Reisitarga sõber Piret kirjutas vahva loo, kuidas ta kasutas oma perega tõeliselt taskukohase hinnaga lennupileteid Jordaaniasse. Olgu see meile kõigile inspiratsiooniks: maailma avastamine ei pea maksma tuhandeid eurosid!
Tänu soodsatele (40 €/inimese kohta) Ryanairi ja Wizz Airi lennupiletitele otsustasime Jordaaniat avastama minna, kaaslaseks üks 2,5-aastane mürsik. Lühikokkuvõte: soovitame 100% omal käel Jordaaniasse minna!
Lennumarsruut nägi välja nii: Tallinn-Milano Malpensa (Wizz Air) + Bergamo-Aqaba (Ryanair) + Aqaba-Bergamo (Ryanair) + Milano Malpensa-Tallinn (Wizz Air).
Siin väike kokkuvõte. Ehk julgustab ja inspireerib teisigi.
Esimene päev
Saabumine Aqaba lennujaama. Seiklus nr 1: kontrolli sihtkohta saabumise tingimused eelneval päeval üle. Meie puhul oli neid paar päeva enne muudetud. Kindlasti uuri ka transiitriigi sisenemistingimusi ning pea meeles, et Green Pass ei taga enam reisimisel priipääset.
Sisenemiseks võid veebi teel ära teha Jordan Pass’i, mis annab võimaluse tasuta vaatamisväärsusi külastada ning on ka viisa eest. Meie ei julgenud seda väljaminekut eelnevalt seoses praeguse olukorraga teha, soovisime viisat piirilt osta.
Huvitaval kombel löödi tempel passi, aga raha meie käest keegi ei võtnud! Hurraa, võit pere peale 150 €!
Olime eelnevalt broneerinud ka auto, mis maksis 180 € nädala kohta. Lisandus 50 € turvatooli eest (täiesti mõttetu väljaminek arvestades selle kvaliteeti) ning 600 € tagatisraha (kusjuures seoses kohapealse segadusega maksime kokku vaid 100€) . Auto saime kätte kohe lennujaamast.
Kütusehind on sarnane Eestiga, kuid kuna tanklates abistavad sind kohalikud töötajad, siis võid arvestada, et ühes kohas saad sama raha eest kütust oluliselt rohkem kui teises. Seega ole ka ise tähelepanelik!
Esmamulje liiklusest oli hullumeelne, kuid sellega harjus kiiresti. Etteruttavalt võin öelda, et liiklus oli tihedam vaid suurtes linnades ja õhtusel ajal, mil oli ka parkimiskohti vähe. Maanteed olid aga sisuliselt tühjad.
Maanteed olid aga sisuliselt tühjad. Suurimad maanteed olid 6-realised, millest kaks kuulus veokitele. Liiklemiseks kasutasime offline maps’i ehk laadisime kaardi hotellis (WiFi olemasolul) Waze’i või Google Maps’i rakendusse ning sõitsime selle järgi, sest kohapeal on internet pigem kallis.
Arvestada tasub sellega, et teel on kümneid politsei kontrollpunkte, kust üldiselt saab lihtsalt läbi sõita, kuid mitmes kohas soovivad politseinikud ka sinuga juttu ajada. PS! Kõige lihtsam on küsimusele “Where are you from?” vastata “Europe”, sest Eestist ei ole küll mitte keegi kuulnud.
Teine päev
Jalutasime Aqaba linnakeses ning nautisime kohalikus rannas päikest. Kohalik rand on kahtlemata elamus, kuldset liiva ja puhtust sealt otsida ei tasu, küll aga leiab suures koguses ehedust. Ühest küljest on tüütu kui iga kolmas inimene sinuga pilti soovib teha, kuid samas oli näha, et turistidega nad tihti jutule ei saa, mistõttu olid nad väga siirad.
Kui soovite rahu, siis tasub sõita 10 km Southern Beachi (kõige parem oli Public Beach no 3), kus on täiesti okei ka blondil naisterahval päevitusriietega ujuda. Siiski tasub eelkõige lastel kanda rannas susse, sest liiv on sõelumata ning seal võib leiduda igasuguseid teravaid esemeid.
Lõunal võtsime suuna Wadi Rumi poole. Sõit võttis aega ligikaudu poolteist tundi.
Wadi Rum oli tõeline elamus: võimalus nautida absoluutset vaikust täiesti selge tähistaeva all.
Meie valisime ööbimiseks soodsa beduiini kämpingu, mis maksis 14 €/öö, seejuures sisaldas hommiku- ja õhtusööki. Lisandus vaid transport kõrbes (tõele au andes jätsime siiski lõpuks 50€, sest jäime elamusega rohkem kui rahule).
Kuigi kämpingud on turistidele suunatud, elab endiselt Wadi Rumi maagilistes ja varjatud paikades beduiinide perekondi. Meil õnnestus reisi lõppedes tutvuda ühe suurlinna poepidajaga, kes rääkis, et tema on Wadi Rum’ist pärit ning tema perekond elab seal endiselt.
Õhtul jõime kohalike ning paari teise turistiga lõkke ääres teed ning seejärel kostitati meid traditsioonilise maa all valminud õhtusöögiga. Vägev elamus!
Kolmas päev
Väike jalutuskäik Wadi Rumi keskuses, mis peegeldab hästi seda päris Jordaaniat, mida turistid pahatihti ei näe. Meie põnn oli näiteks kurb, et tema peab jalanõudega kõndima kui teised lapsed said paljajalu joosta.
Ilmselt vaatasid need lapsed meid samasuguse kadedustundega. Seejärel algas kaks tundi kestev sõit Petra suunas. Petra ilmselt tõelistele reisisellidele lähemalt tutvustamist ei vaja.
Külastasime Petrat ideaalsel ajal, sest rahvast oli väga vähe. Meil õnnestus isegi kõige kuulsamat templit näha niiviisi, et kedagi peale meie seal ei olnud.
Pilet kahele täiskasvanule umbes 120 €. Lapse eest midagi lisaks ei küsitud. Ideaalne oleks Petrasse siseneda kohe hommikul, sest sel ajal ei ole “teenusepakkujaid” veel nii palju.
Neljas päev
Külastasime Ammani, Jordaania pealinna. Meie jaoks oli päev Ammanis täiesti piisav. Sealses liikluses oleks aga paras piin sõita olnud. Jätsime auto linna ääres asuva hotelli juurde ning liiklesime taksoga.
Viies päev
Sõitsime Surnumere äärde (jällegi kuskil 1,5 tundi). Soovitame ujumiseks kohta Dead Sea Free Swimming, sest suur osa Surnumerest on ääristatud hotellide või kaljudega, kus ujumine on tasuline või võimatu. Antud kohas oli olemas ka pesemisvõimalus.
Kuues & seitsmes päev
Nautisime Aqaba päikest. Kusjuures Aqabas on temperatuur stabiilselt 10 kraadi kõrgem kui riigi põhjaosas.
Veel infot rahast ja eelarvest
Nagu öeldud, siis lennud olid kolme peale kokku 120 €. Meie saime hakkama vaid väikese käsipagasiga. Samas mulle tundub, et praegu on lennuväravas inimestel nii palju dokumente kontrollida, et saaks ka veidi suurema kotiga lennukisse…
Meil olid kõik majutused 40-60 eurot/öö. Nii mitmelgi korral sisaldas see hind õhtusööki. Loomulikult võib leida majutuse ka 300 €/öö.
Hinnad on suhteliselt sarnased Eesti omadega (nt väljas söömine). Meie eelistasime pidada piknikke nagu kohalikud, ostes toidu turult (üks praetud keskmises mõõdus kala on 1 €). Elamused olid samuti ehedamad võrreldes restos einestamisega.
Itaalia vahemaandumise ajal külastasime Gardalandi lõbustusparki, mis on igas vanuses lastele ja noortele tore elamus. Väikestele fännidele oli seal ka Põrsas Peppa teemapark.
Igal juhul loodan, et mõni teist sai inspiratsiooni, et isegi reis Jordaaniasse omal käel ette võtta. Hinna mõttes isegi soodsam kui puhkus Eestis!