Eepilises USA veepargis peeti meid itaallasteks

Lõunaosariikidele omasel kuumal suvepäeval Georgias otsustasime minna veeparki möllama, täpsemalt siis Six Flags White Water’isse. Juba kodulehelt tundus see koht tohutult lahe, Six Flags’il on üle terve Ameerika erinevaid lõbustus- ja veeparke, mis on omamoodi ikooniks kujunenud.

Läksime parki kohale võimalikult vara, et mitte sissepääsu juurde järjekordadesse passima jääda. Kui päevapilet käes, siis oligi kohe kätte jõudnud aeg otsida üles riietusruumid-hoiukapid, et saaks juba atraktsioonide peale minna. Alguses olid mitmed kõige lahedamad torud ja lõbustused suletud, aga järk-järgult hakati neid külalistele avama. Tegu oli ikkagi lõunaosariigiga, nii et taustaks võis kõlaritest kuulda tänapäevast kantrimuusikat. Otse loomulikult oli Karolin sillas!

Alguses sai lesitud kummirõngastel ja triivitud mööda ringikujulist “jõge”, kuid juba mõne hetke möödudes leidsime end ühe ägedaima atraktsiooni järjekorrast. Päeva hilisemate tundidega võrreldes ei pidanudki oma korda meeletult kaua ootama. Aga oi, kui olekski pidanud, siis see oleks ikkagi väga-väga väärt olnud! Twister. Arvatavasti veepargi üks kõige ekstreemsemaid elamusi, sest sellel oli mitu üllatust varuks. Esmalt toimub 22-meetri kõrgusest torust alla lendamine, seejärel keeristormi kombel keerlemine suures-laias lehtris, kus vahepeal kummist alus tohutu kiiruse mõjul väikese õhulennu teeb. See oli nii võimas atraktsioon, et vahepeal jäi lihtsalt vapustusest hing kinni! Kui keegi peaks sinna veeparki kunagi sattuma, siis see on raudkindel soovitus, te ei kahetse seda!

Järsku hakkas meie ümber kisa-kära, sest üks naine oli nii õnnetult torust alla sadanud, et jäi üsna elutult vee peale hulpima. Kõik atraktsioonid pandi seejärel kinni, inimesed ahhetasid ja kommenteerisid ning meedikud jooksid ruttu kohale. Õnneks oli naisel siiski eluvaim sees, talle pandi kaelalahas ja peatselt sujus kõik rahumeelselt edasi. Eks nii suures veepargis võib ikka midagi juhtuda, aga korras tervise puhul on see tõenäosus ikka eriliselt väike.

Päeva möödudes proovisime veel põnevaid Six Flags’i tõmbenumbreid, mõned torud olid ikka tõeliselt kreisid. Mõnus oli see, et Eestis ja mujal Euroopas harjunud tavaliselt siseruumides asuvate veeparkidega, aga sealne oli ikkagi vabas õhus ja korralikult suvise ilmaga. Kuskil poolteist tundi enne sulgemist hakkasime viimaste atraktsioonide peale minema ja ühe toru juures ootasime ilma naljata vähemalt 45 minutit jutti. Ilmselt olid teisedki külastajad mõelnud vees möllamisest viimase võtmise peale ja ennast aegsasti järjekorda paigutanud. Järjekorras seistes kuulsime selja tagant kommentaari stiilis:

-So, maybe we can join with them on the ride?

-Nawh, I am not going to ask from these Italians!

Lõpetuseks veel üks veepargis tehtud jäädvustus/selfie, just enne välja minemist.