Liisa Jerahtina: Kanada on talvespordi ja matkamise riik
Terve aasta kuulmata eesti keelt
Alguses, kui ma sellele mõtlema hakkasin, rääkisin sellest ainult vanemale õele, kes mind innustas ja soovitas end kokku võtta ja YFU valimispäevale kandideerida. Hiljem rääkisin vanematega, kellele tuli suure üllatusena, et tahan aastaks teisele poole maailma sõita ja seal terve aasta veeta. Peale pikka arutelu olid nad mõttega nõus. Sõbrad olid samaaegselt kurvad ja õnnelikud. Muidugi alguses ei suutnud nad uskuda, et ma olen kuskil terve aasta ära, aga kohe sai tänu sellele aru, kes on tegelikud sõbrad. Muidugi olin ma pidevalt mõelnud, et ma ei pruugi kordagi aasta jooksul eesti keelt kuulda pärast lennukile astumist (ja nii oligi!), kuid just see, et kõik on ainult inglise keeles, ehmatas mind alguses ära. Muidugi pidin hiljem veel pikalt harjuma suure veekogusega tualetis ja kloorilõhnalise veega.
Piloodist vahetusisa
Esmalt sattusin asendusperre, kus vanemad olid umbes 60-aastased ja täiskasvanud lastega, kes elasid veel kodus. Kodu asus põldude vahel ühes lehmafarmis. See oli omamoodi huvitav kogemus. Sain aidata farmis ja näha seda taluelu. Ise elan Tartus, nii et ma ei teadnud sellest midagi. Nädal aega hiljem jõudsin päris perekonda, mis asus hoopis teises provintsis, Nova Scotias, Kanada idarannikul. Peres oli ema, isa, kaks õde ja vend ja veel üks vahetusõpilane Soomest. Õed ei elanud kodus ja enamus aja oli isa ära, sest ta oli piloot. Ta pidi väga palju reisima, aga see-eest saime väga palju aega veeta ema ja venna ning viimase tüdruksõbraga. Mu ema oli direktor looduskoolis, kus tegeleti keskkonnahariduse edasi andmisega. Kohe esimesel päeval käisime seal, kui toimus suur üritus, kus tõmmati suvele kriips peale ja alustati uue hooajaga. Selle aasta jooksul tutvusime väga paljude õpilastega teistest koolidest ja samuti käisime nendega erinevates laagrites ja matkadel. Meie kodu asus provintsi pealinna külje all, mistõttu oli meil hea võimalus pidevalt linnas käia.
Eestiga võrreldes vabam õhkkond
Ma käisin Lockview High Schoolis, kus olid ainult 9.-12. klassi õpilased ja meid oli kokku kuskil 1000 õpilast. Kool algas hommikul kell 9:15, aga kooli jõudsime me juba 45 minutit varem, sest koolis käisime kollaste koolibussidega. Iga päev toimus meil 4 tundi, mis kestsid tund ja veerand. Pärast teist tundi oli suurem lõunapaus, mis kestis tund aega. Õppeaasta jagunes kaheks semestriks ning igas semestris oli neli õppeainet, mis siis iga päev kordusid. Sain ise oma õppeaineid valida, kuid jälgima pidi pidevalt ülikoolide kriteeriume, et saaks hiljem sisse astuda. Koolis oli palju vabam õhkkond, kui Eestis. See muutis õppimise palju sujuvamaks ja lõbusamaks. Igas õppeaines keskenduti faktide asemel rohkem analüüsile. Nii sai väga hästi arendada enda arvamust ja väljendusoskust. Lõunapausil läksid aga 12. klassi õpilased tavaliselt välja sööma. Paljudel õpilastel olid autod; lube saab juba 16-aastaselt teha. Tunnid said kõikidel klassidel samal ajal läbi, misjärel koguneti kooli ette ja oodati kojusõiduks busse.
Ehmatus politseiga
Kooliaasta algus. Me plaanisime minna perega matkama ja nad pidid meid peale teist tundi koolist ära tooma. Tulime teise vahetuõpilasega kooli ette ja ootasime isa, et ta järgi tuleks. Kuna tegemist on suure kooliga ja Kanada on väga ohutu riik, siis käis meil aeg-ajalt politsei koolis, et korda kontrollida. Seekord oligi politsei täpselt kooli tulnud ja läbi kooli raadio oli keegi kutsutud sekretäri ruumi. Meie mõlemad kuulsime, et oli öeldud: Lisa, the exchange student from Estonia, please come to the guiding office. Ma ehmatasin veidi, sest arvasin probleemi olevat minu klassist puudumises. Kui ruumi ette jõudsin oli seal ka politsei. Õnneks olime mõlemad kuulnud valesti ja saime rahulikult edasi matkama minna.
Tõeliselt tähtsad jõulud
Jõulud on nende jaoks suur püha. Kuigi Eestis on see üks olulisemaid pühasid, siis seda ei saa üldse Kanada tähistamistega võrrelda. Seal tuleb jõulukaup lettidele juba oktoobri lõpus, enne Halloweeni ja kuskil novembri keskel hakkavad inimesed oma maju kaunistama. Majad on väga ilusti tuledega ära kaunistatud ja mida rohkem on tulesid, seda uhkem. Mis aga puutub kingitustesse, siis meil oli pool elutuba kinke täis ja nende avamine võttis aega kuskil viis tundi. Kingid avatakse 25. detsembri varahommikul ja esimesena alati stocking. See on ilus suur värviline sokk, mis pannakse tavaliselt kamina äärde rippuma. Jõulusokk täidetakse igasuguste väikeste asjadega, näiteks šokolaad, kommid, patsikummid jne. Karpidesse pakitakse suuremad kingid. Jõuludele tuleb aga kiire lõpp ja juba 26. detsembril on suur boxing day. Sel ajal pakitakse kõik asjad ära ja pannakse järgmise aastani kapi nurka.
Matkamine ja talvesport
Kindlasti tuleks võimaluse korral palju matkamas käia, sest see loodus on Eestist hoopis teistsugune. Samuti tuleb kindlasti proovida kõiki Põhja-Ameerikale tüüpilisi toite. Ehk siis pühade ajal kindlasti kalkun, Kanadas Tim Horton’s, maapähklivõi ja Kraft Dinner. Peale selle on Kanadas talvesport väga suure ajalooga ja suur osa õpilastest tegelevad spordiga. Seega soovitan mõnda spordiala järgi proovida.
