Linell Raud: Muinasjutuliste linnakestega Taani

Vahetusaastale minek on nakkav
Idee saamisega oli naljakas lugu! Mu tuttav oli samal ajal vahetusaastal Hollandis. Rääkisin emaga ja ütlesin, et ma ei läheks mitte kunagi nii kauaks kodust ära ja ise kindlasti ei proovi. Öösel aga hakkasin mõtlema, et…

• Aga kui ma läheks siis milline mu pere oleks?
• Milline kodu?
• Millised sõbrad?

Hommikul ütlesin emale, et tahaks minna vahetusaastale ja sain kohe vastuseks: “Jaa, muidugi mine, kui sa tahad ja arvad, et saad hakkama.” Kogu pere ja kõik sõbrad olid kohe väga positiivselt meelestatud ja elasid igale minu sammule kaasa.

Krabike, mu hostvend leidis Rømø saarelt sellise krabikese, mida oli nõus isegi kätte võtma

Vaba ja sõbralik kool, aga mitte korralagedus
Üks väga suur üllatus oli ilmselt Taani kool. See õpikeskkond oli nii vaba ja sõbralik. Õpetajad olid õpilastele sõprade eest, suheldi omavahel täpselt nagu vanade tuttavatega. Riietuses polnud mingeid piire seatud. Võis kanda nii dressipükse, pusa, tosse kui ka pidžaamat. Näiteks kui hommikul polnud tuju või aega oma riietusele väga palju aega kulutada. Kõige selle vabaduse kõrvalt käis tihe koolitöö ja vabadus tunnis ei tähendanud kuidagi õpetaja mitte austamist või temaga samal ajal rääkimist.

Täiuslik perekond
Minu pere oli ema, isa ja 6-aastane hostvend. Mul tekkis perega alates esimesest hetkest väga eriline side. Ei möödunud hetkegi vaikuses ja naeruta! Tundsin ennast iga päev täpselt nagu kodus. Ka nende enda perekonnad võtsid mind väga soojalt vastu ja olid alati väga sõbralikud, abivalmid ja uudishimulikud minu tegemiste suhtes. Elasime Fyni saarel väikses linnas nimega Nørre Aaby, koolis käisin 10km kaugusel Middelfarti Gümnaasiumis.

• Mida Taanis teha?
  Kopenhaagenis soovitaksin kogu perega külastada Tivolit, kuid näiteks Christianiat soovitaksin avastama minna ilma lasteta.
• Legoland, mis asub Kesk-Taanis on väga lahe ja põnev koht, kus oma päeva sisustada.
• Aarhusesse sattudes tasub kindlasti ära käia AROSes (suur kunstimuuseum) ja selle katusel asuvas vikerkaare koridoris. Veel soovitaksin võtta aega, et lihtsalt Taani linnades lihtsalt ringi jalutada, sest need on täpselt nagu muinasjutus. Väikeste, pisikeste ja värviliste majadega!
• Kui saab olema reisidel pisut rohkem aega ja tahtmist sõita niisama ringi, siis soovitan kindlasti külastada pisikest linna Fynil nimega Faaborg. See linn on muinasjutuline oma vapustava looduse, kohvikute ja väikeste linnatänavatega.
• Middelfarti sattudes teha BridgeWalkingut, sealt ülevalt avaneb imeline vaade looduselt ja linnale.

Vihikutevaba õppimine
Tavaliselt läksin kooli kella 7:05 bussiga; koolipäev algas kell 8:00. Koguneti klassi, võeti arvutid välja ja räägiti omavahel uudistest. Enamasti oli mul kolm või neli tundi päevas. Iga tund kestis 90 minutit. Puudusid vihikud ja töövihikud, ainult kahes aines kasutasime õpikuid. Kogu konspekteerimine toimus arvutiga. Tunnikontrolle ega kontrolltöid polnud, kuid väga suurt rõhku pandi arutluste kirjutamisele. Inglise keeles näiteks oli meil vaja pidevalt läbi lugeda mingeid raamatute kokkuvõtteid. Tunnis arutlesime selle üle umbes nädal või kaks ja pärast seda pidime kirjutama 500-700 sõnalise arutluse selle põhjal. Enamasti tõid need testid klassis üles suure diskussiooni.

Ja nuuskamisevaba samuti!?
Ma mäletan, et läksin ühel päeval kooli, aga kuna mul oli hakanud kerge nohu, siis nagu tavaline eestlane ikka nuuskasin nina pidevalt tühjaks. Igakord kui nuuskasin panin tähele, et osad kaasõpilased vaatasid mind kuidagi imelikult. Hiljem sain teada, et nina nuuskamine on väga ebaviisakas. Pärast aasta jooksul inimesi jälgides ei näinud tõepoolest kedagi nuuskamas.

Rattapisik koju kaasa
Vau-moment oli kindlasti nägemine, kui paljud taanlased jalgrattaga sõidavad. Mõningates linnades on statistika järgi rattaid lausa rohkemgi kui inimesi. Kooli ees oli igapäev massiliselt rattaid. Kõik kes elasid koolile suhteliselt lähedal kasutasid ainult rattaid! Kahjuks mina igapäevaseid rattasõite ette ei võtnud, kuid siiski sain sealt selle pisiku endale külge. Kui oli vaja kuhugi minna, mis võttis jala aega rohkem, kui 5 minutit, siis sai rattale hüpatud ja sihtkohta sõidetud. Selle pisiku võtsin endaga Eesti kaasa. Iga hommik vuran rattaga kooli ja tagasi, teeb liiklemise palju kiiremaks ja mugavamaks.