Eiffeli tornis saab uisutada … tegime ära!

Hüppasime Versailles’t saabuva rongi pealt maha. Olime tagasi Pariisis! Rongis istudes olime aru saanud, et meie mitmevaguniline sõiduk peatub vähemalt ühe kuulsa vaatamisväärsuse juures, mille saaksime oma Pariisi Nimekirjast maha tõmmata. Enne reisi tegime Google Docsi (sinna kogusime kõik vajaliku info, mida välja printida ja kaasa võtta) ja muuhulgas koostasime väikese bucket-listi. Ei saa mainimata jätta, et päris suure osa sellest sai ära tehtud, mis tõi tagasi lennates mõnusa muige suule. Originaalkujul nägi see välja selline:

 Näha Eiffeli torni oma silmaga!
 Louvre ;)- kohe varahommikul kui avatakse.
 Versaille
 Teha Moulin Rouge’st pilti!
 Süüa croissanti!
 Uisutada Pariisi uisuväljakul!
 Meibi Disney?
 Notre Dame, enne vaataks Disney multikat ka!
 Montmartre tippu ronida?
 Pont des Arts sillal selfie
 Päikeseloojang Arc de Triomphe juures!
 Süüa macrooni :)
 Rue Crémieux?
 Champs-Elysees - window shopping :D

Ja pärast reisi nägi see välja selline:

 Näha Eiffeli torni oma silmaga!
 Louvre ;)- kohe varahommikul kui avatakse.
 Versaille
 Teha Moulin Rouge’st pilti!
 Süüa croissanti!
 Uisutada Pariisi uisuväljakul!
 Meibi Disney?
 Notre Dame, enne vaataks Disney multikat ka!
 Montmartre tippu ronida?
 Pont des Arts sillal selfie
 Päikeseloojang Arc de Triomphe juures!
 Süüa macrooni :)
 Rue Crémieux?
 Champs-Elysees - window shopping :D

Notre Dame ees oli paras järjekord (ilmselt mitte suvise ajaga võrreldav, kus tuleb suuremas koguses süüa-juua ja meelelahutust hankida, et pikka aega järjekorras seismist üle elada), aga otsustasime ära oodata. Seest oli see uhke, ümberringi põles küünlaid ja oli tõesti meeldejääv koht ilma milleta polekski nagu Pariisis käinud. Loomulikult meenus joonisfilm “Jumalaema kiriku kellamees”, mida plaanisime enne reisi vaadata, aga kahjuks ei jõudnud. Selle asemel kiikasime hoopiski “Ratatouille” roti seiklusi Pariisi restoraniköögis, mis oli küll äge multikas, aga polnud niivõrd hingega nagu teised Disney filmid, eriti need vanemad.

Edasi otsustasime minna Eiffeli torni juurde, et vaadata seda uuesti õhtustes tuledes. Ei saa üle ega ümber, et Eiffeli torn näeb pimeduses kordades kenam välja. Sõitsime metrooga ühe Eiffeli-lähedase peatuse juurde. Pariisis ringi liikudes võib Eiffeli torn ootamatutest kohtadest välja vupsata, näiteks mõne müüri või maja tagant. Metroopeatusest väljudes vaatasime ringi ja esimene mõte, mis peast läbi käis: “Kus kohas küll see pagana torn on?”. Mõni hetk hiljem avanes maja tagant üllatav vaade Eiffelile eriti ägeda nurga pealt, kust me polnud enne seda veel näinudki.

Seekord ei piirdunud me ainult kuulsa torni vaatamisega, vaid otsustasime minna … uisutama!? Jah, esimest korda oli Eiffeli tornis avatud uisuväli, kust sai rentida uisud ja jääle liuglema minna. Taustaks kostus muusika, väljaku kõrval oli avatud baar ja uisutamise ajal sai näha aina rohkem õhtusse veerevat Pariisi. Milline elamus! Kui see peaks olema järgnevatel aastatel avatud, siis soovitame seda kindlasti korra elus järgi proovida.

Pärast jääväljale triipude joonistamist läksime kõrgemale vaateplatvormile ja nägime ümberringi pimedusse mattunud Pariisi tulesid. Kaunis! Tükk aega läks väljapääsu otsimisele, kuna mitu tükki oli kinni pandud ja pidime mõnelt töötajalt suuniseid küsima, et mitte ööd Eiffeli tornis veeta.

Ja nüüd Moulin Rouge poole! Karolini sõbranna oli soovitanud sealt kandist mõne kohviku üles otsida, kus ekleeri ja kuuma jooki tellida. Piltide peal näeb Moulin Rouge palju vapustavam välja, päriselus on see tuulik koos kabareesiltidega kergelt tagasihoidlikum.

Siiski otsisime ja otsisime, aga ühtki traditsioonilist kohvikut (vähemalt sellist, mis ettekujutustes oli) ei leidnud. Lõpuks oli ühel tänaval ehe pagariäri, kus tellisime mõlemad ekleeri, ühe šokolaadi ja teise iirisekreemiga. Ekleeri isu oli nii suur, et isegi pildi tegi uduseks!

Viimasel päeval otsustasime Prantsusmaa pealinnast viimast võtta ja võimalikult palju veel teha ja näha. Oleme mõlemad oma reisikogemustega õppinud, et liiga palju korraga pole ka hea. Seepärast mõtlesime välja, kuidas oleks mõistlik viimast poolt päeva veeta ja otsustasime minna Musee D’Orsaysse ja Rue Cremieux’d vaatama. Esimene neist on moodsa kunsti muuseum koos nii mõningategi klassikutega ja teine vikerkaart meenutav tänav, kus iga maja on isemoodi värviga üle võõbatud. Nagu eriti värviline lutsukomm!

Kõigepealt külastasime Rue Cremieux’d, tegime mõned pildid ja vaatasime neid hubaseid-ilusaid maju. Seejärel käisime ühest kohalikust ärist läbi, kust võtsime kaasa imemaitsvad makroonid. Väikesed maiustused olid lihtsalt nii head!  Sõime neid juba Musee D’Orsay seinte vahel enne kunstiga tutvuma minemist ja kuulsa kella taustal piltide tegemist. Kella juurde jõudes nägime tunglevaid rahvamasse, kellest mõned ükshaaval end siluetina pildi peale jäädvustasid.

Kõndisime lennujaama viiva bussi poole mööda kuulsat ostutänavat Champs-Élysées’ avenüü. Lisaks Triumfikaarele nägime esinemas breiktantsu gruppi vahetult kaare kõrval tänaval. Alguses oli ainult paar inimest ümberringi, aga iga minutiga hakkas neid aina juurde tulema ja lõpuks pidi juba pead liigutama, et teiste vahelt üldse midagi näha oleks.

Aga nüüd jäime mõneks päevaks Eestisse ja siis otseteed edasi Marokosse!