Esimest korda lendama – kasulikud soovitused ja nipid

Esimest korda lendama? Anname erinevaid näpunäiteid ja nippe, et esimene lennukogemus sujuks võimalikult mugavalt. Hoiatame ette, et esimest korda lendama suundumise kogemus erineb lennufirmade ja lennujaamade põhiselt. Sellegipoolest on nii mõnedki universaalsed soovitused, mis pea igal pool paika peavad. Edasiste küsimuste korral konsulteerige kindlasti lennujaama või lennufirmaga, et detaile üle täpsustada.

Ettevalmistused

Uuri, milliste piletiga on tegu
Tee kindlaks ostetud piletiga kaasnevad reeglid. Kui pilet on tunduvalt odavam, siis võib sellega kaasneda näiteks kuupäeva muutmise keeld. Kui pilet on tunduvalt kallim või lausa äriklassi tasemel, siis esimesel juhul võib see sisaldada lennukis toitlustamist ja teisel juhul äriklassi ootesaalide kasutamist lennujaamas. Siinkohal ei ole võimalik erinevaid piletitüüpe üles loetleda, kuivõrd paljud lennufirmad on tavalise turistiklassi pileti teinud osadeks lahti, näiteks odavaim piletitüüp on kõige jäigemate reeglitega ja kalleim sisaldab tasuta nime või kuupäevade muutmist.

Lennufirmade poolt kehtestatud pagasireeglid
Enne lennujaama minekut tee kindlaks, millised pagasireeglid on just sinu valitud lennufirmal. Odavlennufirmadel on üldjuhul kitsamad ja rangemad tingimused, näiteks käsipagasi mõõtude ja kaalu osas. See ei tähenda, et suurtel lennufirmadel poleks reegleid paika pandud. Lihtsalt odavlennufirmade töötajad teevad oma tööd teravama kullipilguga.

Vedelikud käsipagasis
Suures osas maailmast on käsipagasis vedelike transportimine reguleeritud, mis tähendab, et lennule on lubatud ainult kuni 100 ml suurustes pakendites vedelikud. Nende hulka kuuluvad šampoonid, dušigeelid, kätekreemid, moosid, meepurgid, mineraalvesi jne. jne. Tõepoolest ei näe suhkrustunud mesi välja nagu vedelik, ent sellegipoolest on lennujaamades piir vägagi rangelt tõmmatud ja reisile pole mõtet kaasa osta pooleliitrisesse klaaspurki pakendatud mett. Kõik turvareegleid rikkuvad pakendid korjatakse ära ja neid tagasi ei saa. Just sellepärast on mõistlik kõik sellised vedelad ained äraantavasse pagasisse panna. Kuni 100 ml pakendid tuleb panna selleks mõeldud minigrip kilekotti, mille maht ei tohi ületada ühte liitrit. Tihti on võimalik selliseid kilekotte saada lennujaamast raha eest või tasuta. Samuti tasub kilekotte küsida hästivarustatud hüpermarketitest.

Lennujaama minek
Kuldreegel on see, et lennujaamas tasub kohal olla vähemalt kaks tundi enne lennuki väljumist. Takso või auto võib teel lennujaama katki minna, bussid hiljaks jääda ja viimasel hetkel võib selguda, et pass on koju jäänud. Isegi kui kõik läheb lennujaamani sujuvalt, siis võivad olla just konkreetsel päeval pikemad järjekorrad, probleemid turvakontrolliga jne. Omal süül lennust maha jäämine on tihtilugu kallis väljaminek, sest see tähendab järgmisele lennule uute piletite ostmist või lihtsalt maha visatud raharessurssi.

Lennujaamas

Sisseregistreerimine ehk check-in
Lennujaama sisenedes tuleb esimese asjana end lennule registreerida ehk teha check-in. Check-in’i on võimalik teha hetkest, mil registreerimiskassad on avatud ja seda on võimalik näha vastavatelt ekraanidelt. Enamjaolt piisab registreerimiskassas ametliku reisidokumendi näitamisest. Äraantava pagasi korral on võimalik see kassas ära anda. Pagasi ära andmise järel saab koos pardakaardiga pagasilipiku, mis tuleb reisi lõpuni alles hoida. Juhul, kui peaks pagas kaduma minema, siis selle lipiku abil on võimalik kergemini üles leida, lisaks tõendab see pagasi omanikustaatust.

Internetis lennule registreerimine ehk online check-in
Tänapäeval pakuvad üha enam lennufirmasid online check-in võimalust, mis teisisõnu tähendab seda, et lennujaamas võib registreerimiskassa protseduuri vahele jätta ja otse läbi turvakontrolli lennule minna. Internetis lennule registreerimise käigus peab tavaliselt sisestama oma reisidokumendi (näiteks pass või ID-kaart) andmed ja olenevalt lennufirmast on võimalik tasuta või lisatasu eest istekohad valida. Üldsegi tasub internetis lennule registreerimisel jälgida, kas firma küsib erinevate teenuste eest lisatasusid. Krõbedate tasude küsimine on tavaliselt odavlennufirmade pärusmaa, kuid aina enam võtavad traditsioonilised lennufirmad eeskuju ja piir nende vahel hakkab uute piletitüüpide tekkimisel hägustuma.

NB! Odavlennufirmadega reisimisel on tihtilugu lennujaamas lennule registreerimine tasuline, mistõttu mõistlikuks võimaluseks jääbki üle ainult internetis online check-in ära teha!

Turvakontroll
Pärast pardakaartide saamist (või juba kodus välja printimist) peab suunduma turvakontrolli, kus tuleb eemaldada üleriided (jope, jakk), asetada käsipagas lindile ja plastikust alustele asetada taskust metalli sisaldavad esemed (võtmed, mündid, mobiiltelefon). Viimast seetõttu, et pärast kõikide asjade läbi valgustamisele saatmist tuleb kõndida läbi metallidetektori. Üldjuhul palutakse plastikust alusele asetada käsipagasist välja võetud kileümbris koos vedelikega ja süle- või tahvelarvuti. Turvatöötajad võivad anda lisakorraldusi, näiteks on levinud jalanõude eemaldamine või diskreetne läbi katsumine. Olenevalt lennujaamast tahetakse turvakontrollis näha pardakaarti, dokumenti või mõlemaid korraga.

Schengen või mitte
Kui lennatakse Schengeni riigist sama tsooniga riiki, siis passikontrolli ei toimu. Kui aga lend toimub Schengenist mitte-Schengenisse või vastupidi (loomulikult ka mitte-Schengenist mitte-Schengenisse), siis ootab pärast turvakontrolli ees passikontroll. Passikontrolli käigus võidakse teha passi tempel. Schengeni riikide hulka kuuluvad: Austria, Kreeka, Poola, Soome, Belgia, Leedu, Portugal, Šveits, Eesti, Liechtenstein, Prantsusmaa, Taani, Hispaania, Luksemburg, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Holland, Läti, Saksamaa, Ungari, Island, Malta, Slovakkia, Itaalia, Norra ja Sloveenia.

Pardaleminek
Turvakontrolli läbinuna on võimalik minna väljuvate lendude ootesaali, mis suuremates lennujaamades võib olla vägagi suur territoorium ohtrate väravatega. Kõik väravad on nummerdatud, näiteks A12 või B1. Kohe pärast turvakontrolli on mõistlik teha selgeks, millisest väravast toimub pardaleminek. Värava number võib olla kirjas pardakaardi peal, kuid kui see nii pole, siis näeb väravate numbreid infoekraanidelt, mis on jaotatud terve väljuvate lendude saali peale ära. Vahel kuvatakse värava number varem, vahel hiljem. Moodsamates ja suuremates lennujaamades on kirjas, kui kaua konkreetsest asukohast vajalikku väravasse liikumine aega võtab. Tallinna lennujaam on niivõrd väike, et väravate asukohtade üle muretseda ei tasu, sest need on kergesti ja loogiliselt üles leitavad. Pardaleminek algab enamasti 20-40 minutit enne lennu väljumist, kuid see oleneb paljudest pisiasjadest ja juhustest. Seega tasub jälgida, millal kuvatakse värava juurde pandud ekraanile BOARDING. Pea kõikides lennujaamades antakse pardalemineku algusest kõlaritest märku. Pardalemineku ajaks peab esitama reisidokumendi ja pardakaardi. Mõnikord rebitakse pardakaardi küljest üks osa ära, mis jääb töötajatele alles.

Kuidas osta odavad lennupiletid?
TÄHELEPANU! Reisitark lehelt leiad kõik reisidiilid ühest kohast. Jälgime erinevaid lehti, kontrollime hindu ja postitame leitud lennupakkumised. Viimaste aastate jooksul oleme jaganud selliseid pakkumisi: edasi-tagasi Tallinnast Maltale 23 eurot, Tallinnast Küprosele 34 eurot, Tallinnast Londonisse 20 eurot jne. Hakka kohe jälgima: vajuta siia Reisitark lehele minemiseks või vajuta siia meie Facebooki külastamiseks!

Kõik on väga tore, aga mulle sobivad ainult kindlad kuupäevad või ajavahemik!
Katsetame erinevaid lennupiletite otsingusüsteeme igapäevaselt. Peaaegu alati pakub konkreetseteks kuupäevadeks kõige odavamaid piletihindu Momondo. Ja see on veel kindlalt usaldusväärne leht ka 🙂 Link on siin: https://www.momondo.ee

Lennukis

Pardal
Lennuki peale saabudes otsi üles pardakaardi peale märgitud istekoht. Ilmselt on see märgitud stiilis 3A või 17C. Jälgi istmete kohale silmade kõrgusele asetatud numbreid koos tähtedega ja leiad vähese vaevaga enda koha üles. Nüüdseks oled läbinud lendamisega kaasneva kõige tormilisema osa! Enne istumist aseta käsipagas laekasse või väiksema koti puhul eesistme alla. Edasine osa on üsna standardne üle terve maailma. Lennusaatjad teevad läbi turvademonstratsioonid ehk näitavad, kuidas käituda ohuolukorras. Enne õhkutõusmist ja õhkutõusmise ajal lööb helendama turvavöö märk, mis tähendab, et turvavöö peab olema kinni ja ükski reisija ei tohi lennukis ringi kõndida. Turvavöö tasub kinni hoida terve lennu vältel, sest ootamatu turbulentsi korral võib pea ära lüüa (see pole sugugi levinud oht, tihti teavitab piloot suuremast turbulentsist ette, seega ei pea üle muretsema ja tualetis võib vabalt käia). Olenevalt lennust pakutakse lennukis lisatasu eest või tasuta einet/suupisteid. Pikamaalendudel võivad olla iga istme juures meelelahutusekraanid, kust on võimalik filme vaadata, muusikat kuulata või mängimisega aega sisustada. Eriti lühikestel lendudel on mugavused minimaalsed ja mõnikord serveeritakse raha eest ainult teed-kohvi.

Lennuhirm
Lennuhirmust üle saamise kohta võib lähemalt lugeda siia klikkides.

Maandumine ja lennukist väljas
Maandumisest teavitab piloot kõiki reisijaid (ja ka lennusaatjaid) ette ja selleks ajaks tuleb taaskord oma kohale istuda ning mitte ringi liikuda. Maandumise hetkel võib lennuk veidi rappuda, aga see pole mitte midagi ohtlikku. Alates ratastega maa puudutamisest võib lennukist väljumise võimaluse kätte jõudmine võtta aega 10-15 minutit, olenevalt sellest, kas lennukile tuleb vastu buss või suunatakse lennuk otse väravasse. Esimesel juhul tuleb lennukist bussi peale kõndida, mis viib lennujaama saabuvate lendude terminali ja teisel juhul saab mugavalt läbi koridori lennukile kõndida. Lisaks sellele säilib võimalus, et lennukist väljudes tuleb teha äärmiselt lühike jalutuskäik saabuvate lendude terminali. Olenevalt Schengeni/Schengeni välisest lennust tuleb läbida passikontroll või liikuda otse pagasilintideni. Pagasilintide juures on vaja olla ainult juhul, kui on äraantavat pagasit. Muul juhul tuleb minna läbi tolliväravatest, kus aeg-ajalt tehakse pistelisi kontrolle, kuid üldjuhul saab kiiresti lennujaamast välja. Äraantava pagasi korral tasub jälgida teavitavaid ekraane, kuhu kuvatakse saabuv lend koos vastava pagasilindi numbriga. Kui pagasit ei saabu, siis tuleb suunduda kaotatud pagasiga tegelevasse infoletti ja sealt täpsemaid korraldusi ootama jääda.

Ootamatused lennujaamas

Lennujaamas võib ette tulla mitut sorti ootamatusi, peaasjalikult lennu hilinemine, tühistamine või pardale mitte lubamine. Siinkohal tsiteerime Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse veebilehte:

Oluline on tarbijatel meeles pidada, et selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 261/2004 ette nähtud õigused kehtiks, on tarbijatel samuti teatud kohustused. Näiteks on reisija kohustatud end õigeaegselt lennule registreerima, samuti peab reisijal olema asjaomasele lennule kinnitatud broneering. Kõne all oleva määrusega kehtestatud õigused kehtivad reisijatele, kelle lend väljub või saabub Euroopa Liidu liikmesriigi lennujaama, samuti kehtivad õigused väljaspool Euroopa Liitu asuvast lennujaamast saabuvate lendude puhul, kui teenindajaks on liikmesriigi lennuettevõtja.

Lend tühistatakse – lennu tühistamisel peab lennuettevõtja pakkuma kas piletihinna hüvitamist või muid võimalusi reisi lõppsihtkohta jõudmiseks. Samuti peab lennufirma pakkuma reisijatele hoolitsust (toitlustamist, telefonikõnesid), vajadusel majutust ning transporti lennujaama ning majutuskoha vahel. Lisaks on reisijatel õigus ka määrusega kehtestatud hüvitisele, mille määr sõltub lennu pikkusest ning marsruudist, samuti ooteaja pikkusest ja võib ulatuda 125 eurost kuni 600 euroni. Õigus hüvitisele oleneb lennu tühistamise korral mitmest asjaolust – nii sellest, kui varakult reisijaid lennu tühistamisest teavitati kui ka sellest, mis oli tühistamise põhjuseks. Juhul, kui lend tühistatakse erakorraliste asjaolude tõttu, nagu näiteks ilmastikutingimused, ootamatud tehnilised rikked, lennujaamapersonali streik jms, ei ole reisijatel õigust hüvitist nõuda. Asjaolude erakorralisuse tõendamise kohustus lasub lennuettevõttel.

Kas hüvitist makstakse sularahas, pangaülekandega, tšekiga või reisitšekkides, oleneb osapoolte kokkuleppest.

Kui lend hilineb – lennu hilinemise korral ei näe eelnimetatud määrus ette reisija õigust nõuda hüvitist, küll aga on tal õigus hoolitsusele (alates kahetunnisest hilinemisest). Hoolitsuse all mõeldakse ooteajaga võrreldes piisavat sööki, kahte telefonikõnet jms. Olenevalt sellest, kui palju lend hilineb, on reisijal õigus kas lennupileti eest raha tagastamisele (kui ta otsustab reisist loobuda) või tasuta majutusele (näiteks juhul, kui lend lükatakse järgmisele päevale).

Samas on oluline teada, et kuigi määrus ei näe lennu hilinemise korral ette reisija õigust hüvitisele, on Euroopa kohtu praktika kohaselt reisijal, kelle lend on sihtkohta hilinenud vähemalt kolm tundi, õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist samas määras, mis lennu tühistamise korral.

Ei lubata lennule – võib ette tulla olukordi, kus lennule on broneeritud rohkem pileteid, kui lennukis istekohti. Sellises olukorras peab lennuettevõtja esmalt küsima, kas leidub vabatahtlikke, kes loovutaksid oma koha kokkulepitud hüvitise eest (antud hüvitise määr ei tulene määrusest). Lisaks peab lennuettevõtja vabatahtlikele pakkuma teist võimalust sihtkohta jõudmiseks või hüvitama piletihinna.

Kui aga vabatahtlikke ei leidu, on lennukist maha jäetud reisijatel lisaks asendusteekonnale või piletihinna hüvitamisele õigus ka määrusega kehtestatud hüvitisele. Hüvitise määr sõltub lennu pikkusest ning marsruudist, samuti ooteaja pikkusest ning võib ulatuda 125 eurost kuni 600 euroni.

Lisaks hüvitistele, reisi ümberkorraldamisele või piletiraha tagastamisele, on ka lennureisile mitte lubamise korral reisijatel õigus hoolitusele (toitlustamisele, telefonikõnedele) ning ka majutusele, sealhulgas transpordile majutuskohta ning tagasi.

Tarbija õigus teabele
Iga reisija, kes jäetakse lennureisist maha, kelle lend tühistatakse või keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi, peab saama kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad.

Probleemid pagasiga
Kui pagas on rikutud, hilineb või kadunud, tuleb viivitamatult pöörduda vastavasse teenindusletti ning vormistada olukorra kohta raport. Rikutud pagasi puhul on tarbijal õigus vedajale esitada kaebus koos kahjunõudega 7, pagasi kadumamineku korral 21 päeva jooksul. Kaebuses tuleb vedajale esitada lennujaamas tehtud raport, koopiad pagasikviitungitest ning pardakaartidest ning omapoolne kahjunõue.

Pagasi hilinemise või kadunuks jäämise korral ei tasu kohvris olnud asju asendada enne, kui lennufirmaga on oma õiguste osas konsulteeritud, sest reisijatele pakutav abi võib vedajate lõikes erineda. Kompensatsiooni ülemine piir, olgu selleks siis pagasi kahjustumine, hilinemine või kaotsiminek, on 1131 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut SDRi (SDRi väärtust saab täpsustada Eesti Panga kodulehelt).

Meie praktiline soovitus on hilinemiste ja tühistamiste korral võimalikult ruttu reageerida. Kui sihtkohta jõudmine on ajalise tähtsusega, siis kiire reageerimise korral võidakse varasemate uute jätkulendude peale panna, et õigeaegselt kohale jõuda. Ryanairi ja teiste odavlennufirmadega lennates uute jätkulendude peale lootma ei saa jääda. Inimestel on küllaga negatiivseid kogemusi, näiteks on firmad jätnud reisijad lennujaamas peavarjuta ja toiduta. Loe odavlendamisest lähemalt siit.

Anna kommenteerides teada, milliseid soovitusi on Sinul esimest korda lendajatele või kirjelda oma kogemusi!