Euroopa Liit tahab lennureisijaid paremini kaitsta ja see puudutab otseselt ka Tallinnast väljuvaid Euroopa liine. The Points Guyi järgi leppisid ELi juhid sel nädalal kokku uuendustes, mis teeksid hilinenud või ära jäänud lennu eest hüvitise saamise senisest selgemaks ja veidi vähem närvesöövaks.

Põhimõte ise ei muutu, küll aga peab lennufirma nüüd reisijat palju paremini teavitama. Kui sul võib olla õigus rahalisele kompensatsioonile, peab vedaja sellest märku andma ja selgitama, kuidas raha taotleda, ning vastama ka kiiremini, mitte mängima kadunud koti rolli.

EU261 reeglid kehtivad kõigile, kes lendavad ELi sees, lendavad ELi lennufirmaga või lendavad EList välja ükskõik millise vedajaga. Ehk kui Tallinnast lähed näiteks Frankfurti, Pariisi või Rooma ja reis läheb lennufirma süül uppi, siis ei ole see mingi teoreetiline Brüsseli teema, vaid täiesti päris rahaküsimus.

Hüvitise saamise piirid jäävad samaks. Tavaliselt tuleb kõne alla siis, kui lend jõuab kohale vähemalt kolm tundi hiljaks või kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne väljumist, aga ainult siis, kui põhjus on lennufirma vastutusalas, mitte näiteks suur torm või muu erakorraline olukord.

Uus loogika on selles, et lennufirma peab pärast häiret reisija ümber suunama kolme tunni jooksul. Kui ta sellega hakkama ei saa, võib reisija ise uue lahenduse leida ja küsida tagasi kuni 400% algse pileti hinnast, ehk näiteks 200eurose pileti puhul kuni 800 eurot.

Lisaks muutuvad selgemaks ka muud õigused. Viivituse ajal peab lennufirma pakkuma jooke iga kahe tunni järel, sööki kolme tunni järel ning seejärel iga viie tunni tagant, vajadusel ka kuni kolm korda päevas, ja ööbimise korral hotelli ning transporti hotelli ja tagasi.

Oluline on siiski see, et kõik pole veel lõplikult lukus. Muudatused peavad veel ametlikult läbi minema Euroopa Parlamendis ja ELi Nõukogus, aga suund on selge, lennureisija jaoks rohkem läbipaistvust ja vähem õlakehitust.

Ameerika reisijate jaoks on see samuti tuttav teema, sest ELi reeglid on USA omast kõvasti krõbedamad. Kui lendad USAst Euroopasse näiteks Air France’i, Lufthansaga või KLMiga, või tagasi Euroopast USA-sse ka American Airlinesi või Delta pardal, võib see uus hüvitisemaailm sind väga otseselt puudutada.

Eestlasele tähendab see üht lihtsat asja, kui Euroopa lend venib või kukub ära, tasub oma õigused üle küsida. Järgmine samm on ilmselt see, kui lennufirmad peavad reisijale hüvitise juba ise nina ette panema, mitte lootma, et keegi jaksab pärast pikka reisi veel juristi mängida.