Kreeka on otsustanud astuda samme jätkusuutliku turismi suunas, kehtestades peagi turismimaksu mitmetes oma kõige populaarsemates sihtkohtades. See uudis jõudis reisihuvilisteni just sel ajal, kui paljud plaanivad suvepuhkust Vahemere kallastel. Uus maks on suunatud peamiselt kruiisireisijatele ja teistele turismist tulenevate kulude katmiseks ning sihtkohtade looduskeskkonna säilitamiseks.
Reisiuudiste portaal dailymail.co.uk vahendab, et Kreeka valitsus soovib turismimaksuga vähendada ülerahvastatust ja toetada kohalikke kogukondi, kes on viimastel aastatel pidanud toime tulema massiturismi negatiivsete mõjudega. Mida see kruiisireisija jaoks tähendab? Järgnevalt vaatame lähemalt, kuidas uus maks praktikas välja näeb ja millised sihtkohad kõige rohkem mõjutatud on.
NB! Kui sa Kreekas kruiisi ei tee, siis see konkreetne maks sind ei tohiks mõjutada. Aga eks Kreeka on jooksvalt teisigi makse kehtestanud turismi pealt raha koorimiseks.
Kes maksma peab ja kui suur see maks täpsemalt on?
Uue turismimaksu rakendamisega on silm peal peamiselt populaarsetel Kreeka saartel nagu Santorini, Mykonos, Kreetal ja Rhodosel, aga ka Ateena sadamalinnas Pireuses, kust algavad paljud kruiisireisid. Maksu võib oodata nii hotellide ööbimise eest kui ka päevastelt külastustelt, sealhulgas kruiisireisijatelt, kes peatuvad vaid lühidalt.
Kuigi täpsed summad võivad varieeruda vastavalt sihtkohale, on näha, et turismimaks jääb enamasti vahemikku 1-4 eurot ööpäevas inimese kohta. Kruiisireisijate puhul rakendub see maks sageli ühe päeva viibimise eest sadamas: umbes 3 kuni 5 eurot inimese kohta. See võib tunduda tagasihoidlik, kuid reisibüroode ja kruiisifirmade hinnakirjades võib see tähendada väikest täiendavat kulu, mille reisijad lõpuks kinni maksavad.
Kreeka valitsus rõhutab, et maksude tulu kasutatakse kohaliku looduse ja ajalooliste paikade kaitseks, infrastruktuuri parandamiseks ning jätkusuutliku turismi edendamiseks. See on vastus kasvavale survele, mida massiturism miljoneid külastajaid igal aastal riigi kuulsates sihtkohtades avaldab. Näiteks Santorini kuulsad valged majad ja sinised katused seisavad jätkuvalt silmitsi ülereisijate põhjustatud keskkonnaprobleemidega.
Kuidas mõjutab uus maks Eesti reisijaid?
Eestlastele, kes plaanivad Kreekasse suvepuhkust või kruiisireisi Vahemerel, tähendab see uut kulutust, mida tasub oma eelarvesse arvestada. Kuigi 3–4 euro suurune lisatasu öö kohta ei ole suur, võib see pikema reisi puhul kokku võtta märkimisväärse summa. Näiteks kahe nädala kuurordipuhkuse puhul võib see maks ulatuda kuni 60–80 euroni inimese kohta, mis väiksema eelarvega reisijale kindlasti silma hakkab.
Samuti tasub arvestada, et kruiisifirmad võivad hakata uusi makse edasi kandma pileti hinnas, mis tähendab, et kruiisihinnad võivad kerge surve all olla. Hea uudis on see, et Kreeka ei ole ainus riik, kes oma turismipoliitikat jätkusuutlikkuse suunas kohandab – sarnaseid samme astuvad ka teised Vahemere riigid, mis näitab, et reisijad peavad tulevikus rohkem tähelepanu pöörama sihtkohtade keskkonnamõjule ja sellega kaasnevatele kuludele.
Lõppkokkuvõttes on tegemist sammu võrra teadlikuma ja vastutustundlikuma turismi poole. Kas see muudab Kreekasse reisimise vähem ahvatlevaks? Võib-olla mitte, sest unikaalne kultuur, päikeseline kliima ja kaunid rannad jäävad samaks. Kuid reisijad peaksid kindlasti arvestama, et lisakulud võivad üha enam osa tavapärasest puhkuselarvest võtta. Ja see ongi osa uutest reeglitest, mis aitavad hoida Kreekat ilusana ka tulevastele põlvedele.